Eneseabi hõlmab:
Sidumist ennast tegevustega, mis kaitsevad ja edendavad tervist
Näiteks treening, tervislik toitumine ja igapäevane aktiivsus.Sümptomite ja haiguse ilmingute märkamist ja nendega tegelemist
Oma tujude ja teiste sümptomite jälgimine pikema perioodi jooksul aitab Sul analüüsida, kas käimasolev ravi sobib Sulle või mitte.Toime tulemist sellega, kuidas haigus mõjutab igapäevast funktsioneerimist, emotsioone ja suhteid
Sotsiaalse ja professionaalse toetuse abil on võimalik depressiooni negatiivset mõju vähendada. Kui soovid rohkem teada, külasta sektsiooni Ressursid.Määratud ravist kinnipidamine
Et Sulle määratud ravist kinni pidada ja sellest maksimaalset kasu saada, tuleks Sulle määratud raviga põhjalikult tutvuda ning mistahes murede korral neid avatult oma arstiga arutada.
(Centre for Advancement of Health, 1996)
Sellelt leheküljelt leiad ressursse, mis aitavad sul oma tujusid jälgida ning annavad nõu igapäeva tegevusteks ja harjumusteks, mis kaitsevad ja edendavad Sinu füüsilist ja vaimset tervist. Koos raviga, mille määras raviarst, aitavad need tegevused depressiooniga toime tulla ning edendavad Sinu tervenemisprotsessi.
Tervislik toitumine
Mitmed uuringud on näidanud, et tervislik toitumine aitab kaasa vaimse tervise hoidmisele ja selle parendamisele. Oma keha ja aju täisväärtuslike toitainetega varustamine soodustab edukat toimetulekut erinevate väljakutsetega ning aitab Sinu päevadest maksimumi võtta.
Loe rohkemPositiivne sotsiaalne kontakt
Depressiooni haigestunud inimestel võib olla raske teiste inimestega suhelda. Kui Sa tunned ennast halvasti, oled depressioonis, siis võib teistega suhtlemine olla üsna suur väljakutse. Kuid sõbrad ja perekond võivad olla suureks toeks rasketel hetkel - seda ressurssi ja nende valmidust Sulle toeks olla tasuks kindlasti ära kasutada. Positiivne sotsiaalne kontakt aitab tõsta Su tuju ja kasvatada eneseväärikust.
Loe rohkemPäeva planeerimine
Päeva planeerimine on terapeutidel üks laialdasemalt kasutatud strateegiad. Inimestele, kes tunnevad suurt ülekoormust, aitab päevaste tegevuste organiseerimine oma aega planeerida. Proovi päeva planeerimiseks teha ajagraafik. Ajagraafikut tehes tunned, et Sa tegeled asjadega, mida Sa tahad tehtud saada.
Loe rohkemKehaline aktiivsus
Hiljutised uuringud näitavad, et kehaline aktiivsus aitab vähendada depressiooni ja paanikahäire sümptomeid. Toetad oma tervist juba siis, kuid oled iga päev vähemalt 30 minutit järjest kehaliselt aktiivne. Selleks sobib väga hästi mõni keskmise kehalise koormusega tegevus - tööle jalutamine, treppidest käimine, aiatööde tegemine, tantsimine ja paljud teised sportlikud vabaaja tegevused.
Loe rohkemTervislikud magamisharjumused
Uuringud näitavad, et une ja depressiooni vahel on seos. On isegi leitud, et depressioon on kõige levinum unetuse (üks unehäirete vormidest) põhjus. Umbes 90 % depressiooni põdevatest patsientidest kannatab kaasuvate unehäirete all. Hinnanguliselt esineb ühel kolmandikul täiskasvanutest unetuse sümptomeid ning 10% täiskasvanutest kannatab krooniliste uneprobleemide all, mis segab nende igapäevaturiini.
Loe rohkemMeeleolu enesetest
Oma meeleolude jälgimine on oluline osa depressiooniga toimetulekus. Kui Sa ei ole ennast hästi tundnud, täida meeleolu enesetest ja mõtle, kas vajaksid täiendavad abi või toetust.
Meeleolu enesetestiFightDepression eneseabiprogramm
iFightDepression on veebipõhine juhendatud eneseabiprogram kerge ja mõõduka depressiooniga inimestele. Eneseabiprogramm on loodud toetudes olemasolevatele teadusuuringutele, parimatele praktikatele ning kasutajate ja ekspertide vahel tekkinud üksmeelele. Eneseabiprogrammi saab kasutada tasuta ning selle eesmärk on aidata depressiooni haigestunud inimesel oma sümptomitega toime tulla. Seeläbi toetatakse inimese tervenemise protsessi, pakkudes tuge ja juhendamist ka vastava koolituse läbinud perearstilt või vaimse tervise spetsialistilt. Eneseabiprogramm baseerub kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) elementidel, mis on tõenduspõhiselt efektiivne meetod depressiooni ravis.
Loe rohkem
