Depressiooni äratundmine
Siin on depressiooni kõige levinumad sümptomid:
Inimene on enamiku ajast kurb ja/või ärev – ta võib ise neist tunnetest rääkida või märgata võib neid tema käitumise kaudu.
Inimene on kaotanud huvi ja rõõmu tegevuste vastu, mis varem meeldisid – näiteks sõpradega väljas käimine, jalgpallimängu vaatamine või perega aja veetmine.
Inimene ütleb, et tunneb end pidevalt kurnatuna.
Inimene väljendab liigset või põhjendamatut süütunnet.
Inimene väljendab lootusetust, abitust ja pessimismi.
Inimesel on isutus, kaalulangus, unetus või magab liiga palju.
Inimene räägib enesevigastamise mõtetest või isegi soovist endalt elu võtta.
Sümptomite arv ja raskusaste võivad olla erinevad ning muutuda ajas.
Depressioon vs. läbipõlemine
Depressioon ja läbipõlemine ei ole üks ja sama.
Depressiooni saab diagnoosida psühhiaater või teatud teised tervishoiutöötajad, kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud diagnostilisi kriteeriume. Läbipõlemisel meditsiinilist diagnoosi pole, kuid töökeskkonna kontekstis kirjeldatakse läbipõlemist järgmiste sümptomite kaudu:
Füüsiline ja emotsionaalne kurnatus ning energia täielik vähenemine.
Tööst eemaldumine – väljendub sageli motivatsioonipuuduses, tähenduskaotuses ja küünilisuses.
Vähenenud tööalane tulemuslikkus ja produktiivsus ning saavutustunde kadumine.
Kui inimesel esinevad need sümptomid, võib tal olla läbipõlemine, kuid need sümptomid võivad olla ka osa depressioonist – koos teiste ülaltoodud depressiooni sümptomitega.
Depressiooni ja läbipõlemise ravi on erinev.
On oluline saada tervishoiutöötajalt täpne diagnoos, et selgitada, kas inimesel on depressioon. Kui depressiooni varjatakse termini 'läbipõlemine' taha, ei pruugi inimene saada vajalikku abi.
Kui inimesel on depressioon, hõlmab ravi psühhoteraapiat ja/või antidepressantide kasutamist. Lihtsalt rohkem magada või puhkusele minna ei ole piisav ning see võib mõnel juhul isegi kahjulik olla.
Depressioon ei kao puhkuse ajal, sest töötingimused ei ole tavaliselt ainus ega otsene depressiooni põhjus. Uuringud näitavad, et pikem uni võib depressiooni hoopis süvendada – depressiooni ravis kasutatakse näiteks ka uneteraapiat mida pakutakse statsionaarses ravis.
Kui inimesel ei ole diagnoositud depressiooni, kuid tal on läbipõlemine, võib taastumiseks olla vajalik ajutine puhkus ja taastav puhkeaeg koos elustiili ja töökeskkonna struktuursete muudatustega. Tuleb meeles pidada, et läbipõlemine on riskiseisund, mis võib viia teiste haigusteni, sealhulgas depressioonini – seega on oluline otsida läbipõlemise puhul samuti abi.
Mittehäbimärgistav õhkkond töökohal ning konfidentsiaalne abiotsimise võimalus aitavad töötajal kiiremini saada professionaalset abi. Häbimärgistavas keskkonnas on depressioonis töötajal veelgi raskem pöörduda spetsialisti poole või saada tööandjalt tuge vajaliku ravi leidmisel.
