Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Perearstid

Mida peaks perearst teadma?

Keskmiselt haigestub elu jooksul depressiooni üks naine neljast ning üks mees kaheksast. Umbes 10% esmase arstiabi patsientidest kannatavad depressiooni all.

Depressioon toob kaasa muutused inimese käitumises (näiteks omaette hoidmine, kõne aeglustumine) ja tunnetes (näiteks väsimus ja süütunne). Need sümptomid tulenevad muutustest aju funktsioneerimises: depressiooni seostatakse häiretega serotonergilistes ja noradrenalergilistes süsteemides ning hormonaalsüsteemi stressiga. Aga siiani ei ole leitud ühtegi bioloogilist markerit, mille põhjal kliinilist diagnoosi panna.

Depressiooni põhjustest rääkides on oluline eristada geneetiliselt determineeritud ehk sünnipärast vastuvõtlikkust depressioonile ja stressirohkete elusündmuste tõttu vallandunud depressiooni. Mõnikord võivad isegi positiivsed elusündmused (näiteks puhkuse algus või ametikõrgendus) vallandada depressiivseid episoode. Mõnikord ei ole depressioonil aga ühtegi selgelt põhjust. Reeglina kiputakse omistama depressiooni välistele vallandajatele tegelikkusest suuremat tähtsust ning bioloogilistele faktoritele tegelikkusest väiksemat tähtsust. See omakorda aga suurendab riski, et patsiendi depressioon jääb märkamata ega ravita vastavalt ravijuhistele.

Depressioon mõjutab kogu inimese elu ja selle kvaliteeti. Seda väidet tõestab ilmekalt fakt, et ei ole ühtegi teist sellist häiret, mis oleks nii tihedalt seotud suitsidaalsusega (tingituna depressiooniga kaasnevatest kannatustest ja meeleheitest). Patsiendi elukvaliteet on seda tugevamalt häiritud ning  prognoos seda halvem, mida rohkem teisi haigusi või häireid depressiooniga kaasneb (komorbiidsus).

Projekti iFightDepression edendavad: