Mida ma peaksin teadma enesevigastamisest?
Mida ma peaksin teadma ennastkahjustava käitumise kohta?
Ennastkahjustava käitumise all mõeldakse sellist tegevust või käitumist (näiteks enda tahtlik vigastamine, sissesöödavate ainete üledoos), mis on teadlikult suunatud iseenda keha vastu. Inimesed kahjustavad ennast erinevatel põhjustel - mõnikord reaktsioonina raskustele ja valusatele tunnetele või mõtetele, mõnikord aga selleks, et oma elu kuidagi muuta. Enda kahjustamise põhjused ja tõsidus on erinev, kuid on oluline, et igasse ennastkahjustava käitumise väljendusvormi suhtutaks tõsiselt, sest sellel võivad olla püsivad ja kaugeleulatuvad tagajärjed inimese heaolule ja elule. Ennastkahjustav käitumine on reeglina märk sellest, et inimene püüab toime tulla stressi ja raskustega.
Ennastkahjustav käitumine ei ole abistav toimetulekuviis. Seda mitmel põhjusel. See võib põhjustada püsivat kahju kehale ning suurendab edaspidise ennast kahjustava käitumise ja suitsiidi riski.
Paljud noored inimesed, kes ennast vigastavad, ei räägi sellest kellelegi. Nad võivad ennast tunda väga üksikuna, aga tegelikult on abi olemas. Kui Sa usaldad oma ema või isa, õpetajat, juhendajat või mõnda teist täiskasvanut, peaksid nendega sellest rääkima. Rääkimine võib aidata Sul ennastkahjustava käitumise põhjuseid mõista. Samuti võib see aidata Sul oma probleeme lahendada. Näiteks vahel võivad noored vigastada end põhjusel, et neid kiusatakse koolis, neil on probleemid kodus, nõudmised koolis käivad üle jõu või neil on mingid teised probleemid, millega toimetulekuks nad vajavad abi. Abi on olemas. Sinu perearst saab Sind aidata või suunata Sind mõne nõustaja, psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, kellega Sa oma probleeme ja ennastkahjustavat käitumist arutada saad. Oma murede jagamine professionaaliga või inimesega, keda usaldad, on oluline samm, et edasist enese kahjustamise riski vähendada.
Kui mõni Sulle lähedane inimene käitub ennastkahjustavalt, on oluline sellest avameelselt rääkida - ka siis, kui Sul on raske ennastkahjustavat käitumist mõista. Kui ennastkahjustavalt käituv inimene kellelegi teisele oma probleemi tunnistab, on ta sammuke lähemal sellele, et professionaalset abi otsida ja abi vastu võtta. On oluline, et Sa ei lubaks ennastkahjustavat käitumist vaid enda teada hoida. Sellist saladust võib olla raske hoida. Sa ei pea probleemidega üksi tegelema - vajadusel palu abi. Mõned sammud sõbra aitamiseks:
- Sa võiksid küsida oma sõbralt, kas ta tunneks ennast mugavalt rääkides sellest vanematega, õpetajaga, arsti või nõustajaga
- Paku sõbrale, et oled temaga koos, kui ta läheb rääkima inimesega, kellega on valmis rääkima või keda ta usaldab
- Kui Sulle tundub, et ennastkahjustavalt käituv inimene võib olla otseses ohus, räägi sellest usaldusväärse täiskasvanuga - ka siis, kui ennastkahjustavalt käituv inimene keeldub abi vastu võtmast.