Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Suitsiidirisk

Uurime suitsiidiriski

Depressioon ja suitsiid on omavahel tugevalt seotud: 10-15% inimestest, kes kannatavad raske ja korduva depressiooni all, surevad enesetapu tagajärjel. Hinnanguliselt 40-70% depressioonis inimestest mõtleb suitsiidist. Akuutse suitsiidiriski indikaatoriteks peetakse suitsidaalseid mõtteid, lootusetuse-, abituse- ja süütundeid, tugevat tahet suremise eesmärgil tegutseda ning otseseid ja kaudseid vihjeid suitsiidile või suremisele.

Suitsidaalsetest mõtetest ja suitsidaalsest käitumisest võib olla vägagi ebamugav rääkida. Küll aga on seda noorukite puhul iseäranis oluline teha. Paljudel juhtudel teevad noored endale liiga (näiteks lõikavad ennast) selleks, et leevendada välja kannatamatut psühholoogilist valu - mitte ilmtingimata selleks, et surra. Kuid isegi "mittesuitsidaalne" enese vigastamine suurendab riski edaspidiseks ennastkahjustavaks käitumiseks ja enesetapuks. Tuleks püüda aru saada, mis eesmärgiga noor ennast vigastab. Kui tundub, et noor võib olla valmis ennast avama, saab vestluseks luua sooja ja avameelse atmosfääri.

Kui Sulle tundub, et noore eesmärk oli ennast kahjustada, on parem selle küsimusega otsekohe tegeleda - otsustamaks, kas noore suunamine erakorralise meditsiinilise abi osakonda on vajalik. Alati ei ole lihtne otsustada, kas erakorraline abi on vajalik või mitte. Noored reageerivad frustratsioonile sageli meeleheitega ning võivad end impulsside ajel vigastada. See aga ei tähenda veel alati seda, et noore elu või tervis oleks ohus. Kui aga mõtted surmast ja suremisest muutuvad rõhuvaks ning noor teeb enesetapuplaani, on suitsiidirisk suur. Seetõttu on äärmiselt oluline püüda aru saada sellest, kuivõrd tugev on noore suitsidaalne kalduvus.

Alljärgnevad küsimused võivad aidata suitsiidi riski tõsidust hinnata:

Toimingud ägeda suitsiidiriski korral

Kui Sa puutud kokku inimesega, kelle puhul võib täheldada märkimisväärset ohtu suitsiidi sooritamiseks, võivad järgmised mõtted ja sammud aidata Sul olukorraga toime tulla. Nendest juhistest on abi ka siis, kui oled suitsidaalsete mõtete kohta juba uurinud ja Sulle tundub, et suitsiidimõtted on väga konkreetsed ja inimese elu ning tervis võib olla ohus.

  • Võida aega. Suitsiidioht ei ole tavaliselt püsiv seisund. Tugev suitsidaalne kriis võib mõne aja möödudes üle minna. Oluline on saavutada kokkulepe, et suitsiidi sooritamine edasi lükataks. Nii on suurem võimalus, et inimene jääb ellu
  • Kuula empaatiliselt. Ära paku lahendusi, vaid kuula kannatlikult ja püüa olla mõistev
  • Kutsu keegi appi. Kas sugulasi saab kaasata? Kast tal on (või oli) psühhiaater? Kas perearsti vastu on usaldust? Kus on kõige lähem psühhiaatriakliinik või erakorralise abi vastuvõtt? Kui vaja, siis helista arstile või kiirabisse.

Tahtevastane hospitaliseerimine

Juhul, kui õpetajale tundub, et mõni õpilane võib olla endale või kellelegi teisele otseselt ohtlik ja see õpilane on nii rusutud, et ta ei ole suuteline talle antud soovitusi ja ettepanekuid abi otsimiseks kuulda võtma, võib kõne alla tulla tahtevastase hospitaliseerimise vajadus.

Kui õpilasel on depressioonist tingituna oma olukorrast moonutatud ettekujutus ning ta näeb enesetappu kui ainuvõimalikku lahendust oma väljakannatamatust olukorrast välja pääsemiseks, ei ole õpetajal võimalik seda lihtsalt pealt vaadata. Elust lahkumise soovi juhib sellistes olukordades depressioon, mitte inimese vaba tahe.

Õpetaja peab abi otsimiseks helistama pereliikmetele ning võib suunata õpilase erakorralise meditsiini osakonda, võib helistada hädaabinumbril 112 või politseisse numbril 110. Vastavalt Eesti Vabariigi Psühhiaatrilise abi seadusele võib isikut tahtevastaselt hospitaliseerida vaid juhul, kui:

  • isikul on raske psüühikahäire (nt raske depressioon), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida
  • haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut
  • muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane

Tahtevastast hospitaliseerimist kohaldatakse üksnes kohtu määruse alusel või kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või teiste inimeste kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse tahtevastase hospitaliseerimise osas teeb sel juhul haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater. Kohtu määruseta võib inimest tahtevastaselt hospitaliseerida ja haiglas hooida kuni kaks ööpäeva ehk 48 tundi.

Projekti iFightDepression edendavad: