Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Suitsiidirisk

Uurime suitsiidiriski

Depressioon ja suitsiid on omavahel tugevalt seotud: 10-15% inimestest, kes kannatavad raske ja korduva depressiooni all, surevad enesetapu tagajärjel. Hinnanguliselt 40-70% depressioonis inimestest mõtleb suitsiidist. Akuutse suitsiidiriski indikaatoriteks peetakse suitsidaalseid mõtteid, lootusetuse-, abituse- ja süütundeid, tugevat tahet surma eesmärgil tegutseda ning otseseid ja kaudseid vihjeid suitsiidile või suremisele.

Suitsidaalsetest mõtetest ja suitsidaalsest käitumisest võib olla üsna ebamugav rääkida. Kui Sulle tundub, et inimene võib tõsiselt mõelda endale viga teha, tuleks sellest temaga aga avatult ja otsekoheselt rääkida. Püüa hinnata, kas vajalik on kutsuda erakorraline abi. Kui Sulle tundub, et suitsiidiohtlik inimene võib olla valmis ennast avama ning temaga vestlemisest võiks olla kasu, on oluline luua soe ja avatud atmosfäär.

Alati ei ole lihtne otsustada, kui tõsise suitsiidiohuga on tegemist - kas erakorraline abi on vajalik või mitte. Paljud inimesed mõtlevad sõltumata nende vaimsest tervisest mingil eluperioodil võimaliku surma peale. Seda esineb sagedamini vanemate ja usklike inimeste hulgas. Paljud neist isegi väljendavad passiivset surmasoovi ja suitsiidimõtteid. See aga ilmtingimata ei tähenda, et neil oleks tõsine plaan ennast tappa. Küll aga suureneb suitsiidirisk otsekohe, kui need mõtted muutuvad rõhuvaks või tehakse konkreetne enesetapuplaan. Seetõttu on väga oluline aru saada, kas inimene väljendab umbmääraseid mõtteid suremisest või on tegemist sooviga surra.

Alljärgnevad küsimused võivad aidata Sul suitsiidiriski tõsidust hinnata:

Toimingud ägeda suitsiidiriski korral

Kui Sa puutud kokku inimesega, kelle puhul võib täheldada märkimisväärset ohtu suitsiidi sooritamiseks, võivad järgmised mõtted ja sammud aidata Sul olukorraga toime tulla. Nendest juhistest on abi ka siis, kui oled suitsidaalsete mõtete kohta juba uurinud ja Sulle tundub, et suitsiidimõtted on väga konkreetsed ja inimese elu ning tervis võib olla ohus.

  • Võida aega. Suitsiidioht ei ole tavaliselt püsiv seisund. Tugev suitsidaalne kriis võib mõne aja möödudes üle minna. Oluline on saavutada kokkulepe, et suitsiidi sooritamine edasi lükataks. Nii on suurem võimalus, et inimene jääb ellu
  • Kuula empaatiliselt. Ära paku lahendusi, vaid kuula kannatlikult ja püüa olla mõistev
  • Kutsu keegi appi. Kas sugulasi saab kaasata? Kast tal on (või oli) psühhiaater? Kas perearsti vastu on usaldust? Kus on kõige lähem psühhiaatriakliinik või erakorralise abi vastuvõtt? Kui vaja, siis helista arstile või kiirabisse.

Tahtevastane hospitaliseerimine

Juhul, kui Sulle tundub, et inimene võib olla endale või kellelegi teisele otseselt ohtlik ja see inimene on nii rusutud, et ta ei ole suuteline talle antud soovitusi ja ettepanekuid abi otsimiseks kuulda võtma, võib kõne alla tulla tahtevastase hospitaliseerimise vajadus.

Kui inimesel on depressioonist tingituna oma olukorrast moonutatud ettekujutus ning ta näeb enesetappu kui ainuvõimalikku lahendust oma väljakannatamatust olukorrast pääsemiseks, ei ole Sul võimalik seda lihtsalt pealt vaadata. Elust lahkumise soovi juhib sellistes olukordades depressioon, mitte inimese vaba tahe. Vaimulikkonna liige peab sellistes olukordades erakorralise abi saamiseks helistama hädaabinumbril 112 või politseisse numbril 110.

Vaimulikkonna liikmetel on kogukonnas tähtis roll - nende võimuses on toetada inimesi, kellel on elus raske periood. Samuti on vaimulikkonna liikmetel nii-nimetatud "väravavahi" roll, mis tähendab seda, et nad saavad märgata depressioonis ja suitsidaalset käitumist väljendavaid inimesi, et neid vajaliku abi juurde suunata. Seeläbi on vaimulikkonna liikmetel ühiskonnas elusid päästev roll.

Projekti iFightDepression edendavad: