Korduma kippuvad küsimused

Mitte alati. Inimesed kasutavad sõna 'depressioonis' sageli selleks, et kirjeldada kurbust või pinget, mis jääb elu tavapäraste kogemuste piiridesse ega viita tingimata kliinilisele seisundile.

Inimese meeleolu muutub tavaliselt vastusena igapäevastele sündmustele ja jääb enamasti kergelt kurva ja kergelt rõõmsa vahele. Depressiooni korral püsib meeleolu järjepidevalt inimese tavapärasest madalamal tasemel. Kliinilise depressiooni diagnoosimiseks peavad teatud sümptomid esinema vähemalt kahe nädala jooksul: nimelt masendunud meeleolu, huvi või elurõõmu kadumine ning vähenenud initsiatiiv või energiavaegus.

Depressioonil on palju põhjuseid – selle kujunemisele aitavad kaasa psühholoogilised, bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid. Bioloogiliste riskitegurite hulka kuuluvad geneetiline eelsoodumus, immuunsüsteemi toimimine, hormoonid ja neurotransmitterid organismis. Teatud isiksusejooned võivad samuti suurendada riski haigestuda depressiooni. Suurt rolli võivad mängida negatiivsed mõttemustrid või madal enesehinnang. Kuigi patsient oskab mõnikord nimetada konkreetset sündmust, mis depressiooni vallandas, on selle tegelikud põhjused sageli mitmekesised ja keerukad.

Kui inimesel on enamiku ajast masendunud meeleolu, puudub tal initsiatiiv või ta on kaotanud huvi tegevuste vastu, mis varem rõõmu valmistasid, võivad need olla olulised depressiooni sümptomid. Lisaks võivad esineda ka muud sümptomid, mis erinevad inimeseti – näiteks uneprobleemid, isumuutused ja sellega seotud kaalumuutused, keskendumis- ja mõtlemisraskused, energiapuudus või vähenenud seksuaalne huvi. Samuti võivad esineda surma- ja enesetapumõtted.

Depressioonile vastuvõtlikkus võib olla geneetiliselt pärilik. Kuid geneetiline eelsoodumus ei tähenda, et depressioon areneks välja automaatselt, sest rolli mängivad ka elusündmused. Geenid ei ole ainus oluline tegur, kuid depressiooni või muu vaimse tervise probleemide esinemine perekonnas suurendab haigestumise riski.

Kui oled pereliige või sõber kellelegi, kellel on diagnoositud depressioon, on oluline olla olemas ja valmis kuulama. Esimese sammu tegemine, et rääkida depressioonist avatult, võib olla raske nii depressioonis inimesele kui ka sulle, kuid see on taastumise oluline osa. Empaatilise kuulamise kõrval proovi julgustada ja toetada inimest professionaalse abi otsimisel või selle jätkamisel. Spetsialisti abi võib olla vajalik kuude või isegi aastate jooksul.

Sageli on abiks, kui lähedane aitab aja broneerida ja saadab inimese vastuvõtule, kuna haigus võib olla kurnav ning depressioonis inimene ei pruugi üksi hakkama saada. Depressioonidiagnoosiga inimese jaoks on lähedased väga olulised – nad saavad aidata igapäevaelus, toetada ravi ning anda tunnet, et inimene on oluline. Oluline on edasi anda sõnum: 'Ma olen sinu jaoks olemas.'.

Depressioonis inimese eest hoolitsemine võib olla koormav, seetõttu on tähtis hoolitseda ka enda eest – hoia oma hobisid ja puhkehetki, ning otsi vajadusel lisatuge.

Jah, võib. Lapsed ja noorukid võivad samuti haigestuda depressiooni, kuid selle äratundmine on sageli keerulisem kui täiskasvanutel. Puberteet toob kaasa emotsionaalseid muutusi ja võib olla üheks võimalikuks depressiooni vallandajaks. Kui tundub, et noor inimene on kurb, loid, alla andnud ja lootusetu, on käitumises muutusi, ta muretseb palju ja tõmbub teistest eemale, siis on oluline pöörduda sobiva vaimse tervise spetsialisti poole, näiteks laste- ja noorukite psühhiaatri juurde.

Jah, on küll. 'Hooajalise meeleoluhäire' (inglise keeles seasonal affective disorder, SAD) sümptomid erinevad mõnevõrra tavalisest depressioonist: inimestel võib tekkida suurenenud söögiisu (eriti süsivesikute järele, nagu pasta, riis, leib, kartul) ja nad magavad tavapärasest rohkem. SAD on usaldusväärselt seotud vähese loomuliku valguse kättesaadavusega talvekuudel.

Tõhusad ravivõimalused on valgusteraapia, antidepressandid ja psühhoteraapia. Samuti võivad aidata regulaarsed kehalised tegevused, näiteks jalutamine või muud õues tehtavad tegevused (nt jooksmine või jalgrattasõit), mis aitavad madalseisust välja tulla või seda ennetada.

Kuid tasub meeles pidada: pole haruldane, et lühemate päevade ja külmema ilmaga kaasneb energiapuudus ja aeglustunud enesetunne. Kui kahtlustad, et sul võib olla SAD, räägi sellest kindlasti oma arstiga.

Üldjuhul ei ole tööandjal õigust nõuda töötajalt teavet tema diagnoosi kohta, sõltumata haiguse tüübist. Olenevalt konkreetsest olukorrast võib aga taastumise käigus olla kasulik tööandja kaasamine. See võib aidata arutada võimalikke toetusmeetmeid, nagu töökoha ümberkorraldamine, tööalase taastumisprotsessi alustamine või töökoha nõustamisteenuste kasutamine – kõiki neid saab tööandja toetada.

Sulle võivad otsustamisel abiks olla arst või terapeut, sotsiaaltöötaja, lähedased või teised samalaadse kogemusega inimesed, kuid lõplik otsus, kas teavitada tööandjat, on alati sinu enda teha.

Üksik depressiooniepisood möödub tavaliselt täielikult. Pärast sümptomite esmast ravi jätkub ravi eesmärgiga ennetada uue depressiooniepisoodi tekkimist. Kahjuks ei saa kunagi anda garantiid, et edaspidi uusi episoode ei tule. Mõned inimesed kogevad siiski ainult ühte depressiooniepisoodi kogu elu jooksul.

Depressioonil on kolm peamist ravisuunda: (1) ravimid, (2) psühhoteraapia ja (3) sotsiaalne tugi. On selgeid tõendeid, et enamasti toimivad need meetodid kõige paremini koos kasutades.

Tavaliselt ravitakse depressiooni antidepressantidega (näiteks serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ehk SSRI-d või tritsüklilised antidepressandid) ja psühhoteraapiaga (nt kognitiivne käitumisteraapia või psühhodünaamiline teraapia). Antidepressandid on sageli raviplaani esimene samm, arvestades nende tõhusust, kättesaadavust, talutavust ja suhtelist soodsust.

Mõnel juhul kasutatakse lisaks ka teisi ravivõtteid, näiteks kehaline aktiivsus, valgusteraapia, lõõgastustehnikad, päevategevused, elektriimpulssravi (elektroconvulsive therapy) või ärkveloleku teraapia (wake-therapy).

Esimese sammuna on oluline rääkida oma perearstiga ja leppida kokku vastuvõtuaeg. Perearst saab hinnata sinu olukorda, tuvastada vajadused ning suunata sind sobiva ravi juurde. Kui sa ei tunne end kindlalt või ei ole kindel, kuidas perearstiga ühendust võtta, räägi mõne lähedase sõbra või pereliikmega – nad võivad sind toetada ja aidata kontakti luua.

Pärast olukorra hindamist võib perearst suunata sind vaimse tervise spetsialisti juurde, kellel on meditsiiniline või psühholoogiline taust – näiteks psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule.

Psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtule avalikus tervishoiusüsteemis on võimalik pääseda tasuta, kuid tavaliselt on selleks vaja perearsti või teise tervishoiutöötaja saatekirja ning vastuvõtule võib tekkida ooteaeg. Kui soovid pöörduda psühhoterapeudi poole väljaspool avalikku süsteemi, jääb tasu tavaliselt vahemikku 50–60 eurot.

Lisaks antidepressantidele on psühhoteraapia oluline depressiooni ravisammas. Kergemate depressioonijuhtumite korral võib psühhoteraapiat kasutada ka iseseisva ravimeetodina ilma ravimita. Psühhoteraapiale pääsemine võib olla piiratud ja kulukam, kuna see sõltub kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide kättesaadavusest ja piisavalt pikast tööperioodist.

Kvaliteet võib olla probleemiks, seetõttu on oluline veenduda, et spetsialistid, kelle poole pöördud, on pädevad ja akrediteeritud. Kognitiiv-käitumisteraapia ning teatud psühhodünaamilise teraapia vormid, näiteks interpersonaalne teraapia, on osutunud depressiooni ravis tõhusaks.

Kognitiiv-käitumisteraapia puhul keskendutakse muu hulgas päevaplaani struktureerimisele ja meeldivate tegevuste kavandamisele, aga ka negatiivsete hoiakute ja automaatsete mõtete tuvastamisele ning vaidlustamisele, mis on depressiooni korral sagedased. Interpersonaalses teraapias tegeletakse suhete probleemide tuvastamise ja nende põhjuste ja tagajärgede mõistmisega.

Depressiooni raviks kasutatavaid ravimeid nimetatakse antidepressantideks. Need on depressiooni ravi esimene ja sageli kõige olulisem samm.

Enamik antidepressante mõjutab ajus olevate neurotransmitterite – nagu serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin – tasakaalu või nende retseptoreid. Nende ainete tasakaalu mõjutamine aitab parandada meeleolu ja vähendada depressiooni sümptomeid.

Antidepressandid võivad aidata ka inimestel, kes kogevad ärevust või närvilisust. Mõnikord kasutatakse ravis ka mitut erinevat ravimit koos. Just seetõttu on oluline pidada nõu oma arsti ja apteekriga, et mõista, kuidas ravimid just sinu jaoks toimima peaksid.

Lisaks perearstile võid pöörduda vaimse tervise spetsialistide poole, kellel on meditsiiniline või psühholoogiline taust – näiteks psühhiaatrite või psühholoogide poole. Kui külastad veebilehte iFightDepression.com ja jaotise Saa abi, leiad sealt lisainfot tugiteenuste ja kuulamisvõimaluste kohta oma piirkonnas. Samuti võib sinu perearst soovitada täiendavaid tugiteenuseid, mis on sinu olukorrale sobivad.

Pereliikmed, kolleegid või sõbrad saavad toetada depressioonis inimest, julgustades teda pöörduma perearsti või vaimse tervise spetsialisti poole. Samuti võivad nad aidata vastuvõtuaja broneerimisel ja vajadusel kaasa minna. Depressiooniga inimene peaks pöörduma arsti poole samamoodi nagu mistahes muu haiguse korral.

See arst võib olla perearst või eriarst, näiteks psühhiaater või kliiniline psühholoog. Vaimse tervise spetsialisti poole pöördumine on eriti oluline juhul, kui depressiooni sümptomid ei parane pärast mitmenädalast ravi.

Igaüks peaks mõistma, miks talle mingit ravimit määratakse. Kui sa ei ole kindel, miks sulle on antidepressant välja kirjutatud, siis küsi kindlasti oma arstilt selgitust. Ravimid määratakse selleks, et aidata depressiooni sümptomitega inimestel paraneda ja säilitada heaolu. Tavaliselt määratakse depressiooni korral antidepressante, kuid mõnikord võib vaja minna ka teisi ravimeid.

Depressiooni ajal töötab aju teistmoodi kui tavaliselt ning ravimid, nagu antidepressandid, võivad aidata aju talitlust taastada. See on võrreldav teiste krooniliste haiguste, näiteks astma või diabeedi, ravimitega – ka nende puhul aitab ravim organismil paremini toimida.

Depressiooniravimid võivad aidata inimesel naasta oma igapäevaste tegevuste juurde, nagu töö või kool, sõpradega aja veetmine, muusika mängimine või sportimine.

Enne ravimite võtmise alustamist on hea rääkida oma tunnetest ja ootustest seoses raviga. Perearst saab aidata sul mõista, millised on erinevad ravivõimalused ja mida ravimite kasutamiselt oodata.

Koos perearstiga tuleks teha selge plaan, kui tihti kohtute (näiteks vastuvõtul) või räägite (näiteks telefoni teel), et arutada, kuidas sul pärast ravi alustamist läheb. Oluline on jälgida, kuidas sa end ravimite võtmise ajal tunned.

Perearst ja teised tervishoiutöötajad (näiteks apteeker) selgitavad nii ravimite positiivset mõju – nagu sümptomite leevenemine – kui ka võimalikke kõrvaltoimeid, mis võivad ilmneda lühiajaliselt. Kõrvaltoimed võivad tekkida enne, kui sümptomid paranevad. Siiski ei esine kõrvaltoimeid kõigil. Räägi oma perearstiga, millised kõrvaltoimed võivad tekkida ja kuidas nendega toime tulla, kui need ilmnevad.

Depressiooniravimid ei hakka tavaliselt mõjuma kohe, vaid mõju avaldub järk-järgult. Kui kiiresti ja kui hästi ravim toimib, sõltub sinu sümptomitest ja nende raskusastmest. Küsi oma arstilt, millised sümptomid peaksid ravimite mõjul paranema ja millal võiksid muutused ilmneda.

Pärast ravimite võtmise alustamist peaksid arsti juures käima sagedamini, et ta saaks hinnata, kas ravim aitab, ei toimi või põhjustab probleeme. Kui ravimil on talumatud kõrvaltoimed või see ei toimi mitme nädala jooksul, võib arst muuta ravimi annust või tüüpi, või soovitada muid ravimeetodeid.

Ei, see on levinud müüt. Antidepressandid ei tekita sõltuvust. Need aitavad stabiliseerida meeleolu depressioonis inimestel, kuid ei tekita tervetel inimestel eufooriat ega 'õnnetunnet'. Ravimi kasutamise lõpetamine (arsti soovitusel) on üldjuhul lihtne, kui seda tehakse järk-järgult – päevade või nädalate jooksul – ning see ei ole kunagi võimatu. Mõne ravimi kasutamise lõpetamine võib olla lihtsam kui teise oma.

Sinu arst ja teised tervishoiutöötajad, näiteks apteekrid, on saanud spetsiaalse väljaõppe ning omavad kogemust ravimitega. Kui sul on küsimusi või muresid oma ravimite kohta, saad nende poole pöörduda, et saada täpsemat teavet ja nõu.

Et hinnata, kas ja kui hästi ravim toimib, pead teadma, milleks see ravim on mõeldud. Parim viis selleks on koostada enne ravi algust plaan, kuidas jälgida oma sümptomeid, võimalikke kõrvaltoimeid ja igapäevaseid tegevusi.

Üldiselt, kui ravim toimib, hakkavad sümptomid paranema ning sa naased järk-järgult oma tavapäraste tegevuste juurde. Kui kiiresti paranemine algab, sõltub sümptomite iseloomust ja raskusastmest. Antidepressantidega ravis täheldatakse tavaliselt esimesi paranemismärke 2–6 nädala jooksul, ning täielikku leevenemist ehk remissiooni võib oodata 8.–12. ravinädalaks.

Väga oluline on rääkida oma perearstiga, kuidas hinnata, kas sinu seisund paraneb, püsib muutumatuna või halveneb ravi käigus.

See ei ole haruldane, et inimene peab proovima rohkem kui ühte ravimit, et leida endale sobivaim. Seda juhtub ka paljude teiste haiguste ravis, mitte ainult depressiooni puhul. Kahjuks ei ole võimalik kindlalt ette teada, milline ravim kellelegi kõige paremini sobib.

Depressiooni raviks on olemas palju erinevaid antidepressante – kui üks ei toimi, saab proovida teist, mis võib osutuda sobivamaks ja tõhusamaks just sinu puhul.

Mõnikord võib perearst soovitada antidepressantide kasutamist pikema aja jooksul. Paljud inimesed kasutavad antidepressante pikalt ja elavad samal ajal pikka ja tervislikku elu.

Kui kaua sa ravimeid võtad, sõltub mitmest tegurist. Sina ja su perearst arutate koos, millised on sinu sümptomid ja millist tüüpi depressiooniga on tegu, et otsustada, kui kaua ravi peaks kestma. Mõnel inimesel on depressiooni sümptomid korduvalt ja pikalt takistanud normaalset elu ja meeldivate tegevuste nautimist – sellistel juhtudel võib olla mõistlik, kui inimene nõustub jätkama ravi pikemaajaliselt, et säilitada heaolu ja toimiv igapäevaelu.

iFightDepression® loodi eesmärgiga suurendada teadlikkust depressioonist ning toetada depressioonis inimesi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil. Selleks töötati välja iFightDepression® veebileht ja eneseabiprogramm ehk iFightDepression® tööriist.

Veebileht iFightDepression.com pakub põhjalikku teavet depressiooni ja suitsidaalse käitumise kohta ning sisaldab infot kohalike ja piirkondlike abiliinide ja tugiteenuste kohta. Samuti leiab sealt nõuandeid ja ressursse, mis aitavad vaimset heaolu toetada ja säilitada. Lehel on kohandatud materjale pereliikmetele, tervishoiutöötajatele ja kogukonnaprofessionaalidele, et nad suudaksid depressiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida.

iFightDepression® tööriist on eneseabiprogramm inimestele, kes kogevad kerget kuni mõõdukat depressiooni. See põhineb kognitiiv-käitumisteraapia (CBT) põhimõtetel ning seda kasutatakse väljaõppinud perearsti või vaimse tervise spetsialisti juhendamisel. Lisateavet iFightDepression® tööriista kohta leiate lingilt.

Depressioon on väga levinud. Sageli ei ole inimestel ligipääsu usaldusväärsele ja kvaliteetsele teabele selle seisundi kohta, mistõttu ei pruugi nad saada vajalikku abi.

iFightDepression® eesmärk on varustada inimesi – nii depressioonis kannatajaid kui ka nende lähedasi ja spetsialiste – kvaliteetse, usaldusväärse ja teaduspõhise teabega, et aidata depressiooni ära tunda ja sellele asjakohaselt reageerida.

Veebilehe iFightDepression.com ja iFightDepression® tööriista töötas välja konsortsium 'Preventing Depression and Improving Awareness through Networking in the EU' (PREDI-NU). See projekt sai rahastuse Euroopa Komisjonilt terviseprogrammi raames, toetust haldas CHAFEA (Consumer, Health and Food Executive Agency, varasema nimega EAHC – European Agency for Health and Consumers) toetuslepingu nr 2010 12 14 alusel. Projekti algatas ja toetas European Alliance Against Depression (EAAD) – Euroopa Depressioonivastane Liit.

Jah, veebileht on loodud privaatsust ja konfidentsiaalsust silmas pidades. Lehel on kaks vabatahtlikku küsimustikku, mida kasutajad võivad täita: üks tagasisideküsitlus veebilehe kohta ning teine meeleolu enesehindamise test. Kumbki ei küsi sinu nime ega muid isikut tuvastavaid andmeid ning sellist teavet ei küsita ka mujal saidil.

Küsimustikesse sisestatud teave salvestatakse anonüümselt ning IP-aadresse ei salvestata. See tähendab, et pole võimalik tuvastada, kust teave saadeti. Anonüümset teavet võivad kasutada iFightDepression® uurimisrühma liikmed hindamise eesmärgil.