Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Psühholoogiline abi

Psühholoogiline abi

Nii ravimid kui psühholoogiline abi on depressiooni ravi tuumaks.

Psühhoteraapia on kõige levinum psühholoogilise abi vorm. Psühhoteraapial on kaks peamist tunnust: rääkimine ja koostöö. On erinevat liiki valideeritud psühhoteraapiaid, nende hulgas kognitiivse käitumise teraapia, psühhodünaamiline psühhoteraapia, toetav nõustamine ja teadveloleku tehnikad (mindfulness-based approaches).

Kognitiivse käitumise teraapia

Kognitiivse käitumise teraapia (KKT) on üks käitumise teraapiatest, mille efektiivsus depressiooni ravis on tõestatud. Teraapia baseerub tõdemusel, et negatiivsed tunded tekivad negatiivsetest mõtetest, mis võib omakorda viia negatiivse käitumiseni ja nii-nimetatud "allakäiguspiraali" või negatiivsuse nõiaringi. Teraapia alguses võidakse teha harjutusi, mis õpetavad oma päeva struktureerima ja aitavad oma igapäevast aktiivsuse taset tõsta. Hiljem õpetatakse KKT-s seda, kuidas oma negatiivseid mõtteid ära tunda ning neid muuta. Veel üks oluline osa teraapiast on oma haiguse tundmaõppimine. Sellised muutused toovad kaasa positiivse mõju meeleolule ning lihtsustavad toimetulekut igapäevaelus ette tulevate sündmustega. KKT-s töötavad klient ja terapeut aktiivselt koos ja õpivad teineteiselt. Tavaliselt kohtutakse üks kuni kaks korda nädalas. Teraapia tavapärane pikkus on 25 kohtumist, kuid vajadusel võib kohtumiste arv suureneda 80-ne kohtumiseni. See tähendab, et teraapia kestab kolm kuud kuni aasta. 

Psühhodünaamiline psühhoteraapia

Psühhodünaamiline psühhoteraapia baseerub psühhoanalüüsill. Selle terapeutilise lähenemise järgi peitub psühhiaatriliste häirete põhjus alateadvusesse jäänud emotsionaalsetes probleemides. Erinevalt psühhoanalüüsist, tegeleb psühhodünaamiline psühhoteraapia sisemiste konfliktidega siin ja praegu, samuti suhetega, mis inimese elus on. Teraapiat viiakse läbi istudes, nii et terapeudi ja kliendi vahel säilib silmside. Terapeut võib võtta endale passiivse kuulaja rolli, kuid ta võib olla ka osalevas või juhtivas rollis. Tavapäraselt kohtutakse üks kuni kaks korda nädalas. Kohtumiste arv võib varieeruda: 16 kuni 24 kohtumist, 50 kuni 100 kohtumist või isegi rohkem.

Toetav nõustamine

Mõned psühhoterapeudid võivad kasutada toetavat, patsiendi soove arvestavat nõustamist. Seda võidakse kasutada iseseisvalt või kombineerituna mõne teise teraapiaga. Toetavat nõustamist kasutavad  ka teised tervishoiu spetsialistid ja vabatahtlikud. Seda tüüpi nõustamise eesmärk on toetava atmosfääri abil tõsta kliendi võimekust oma probleeme lahendada. Seda eesmärki püütakse saavutada läbi selle, et terapeut kuulab tähelepanelikult ja empaatiliselt ning julgustab inimest oma olukorrast ja selle võimalikest lahendustest rääkima. Toetav nõustamine aitab inimest jõustada ja veenda teda abi otsima, kuid meetodi pikaajalisem efektiivsus depressiooni ravis ei ole kinnitust leidnud.

Teadveloleku tehnikad (Mindfulness-based approaches)  

Samal ajal kui KKT ja psühhodünaamiline psühhoteraapia keskenduvad depressiooniga seonduvate mustrite muutmisele, siis teadveloleku tehnikad aitavad olla vaatlevas rollis, mis tähendab, et inimene ei reageeri oma mõtetele ega tunnetele. Tuntumad tehnikad on teadvelolekul baseeruv kognitiivne teraapia (MBCT; Mindfulness Based Cognitive Therapy) ja teadvelolev stressi vähendamine (MBSR; Mindfulness Based Stress Reduction). Sarnaselt KKT-le, õpetavad ka teadveloleku tehnikad automatiseerunud negatiivseid mõtteid ja tundeid märkamana ning seda negatiivset protsessi katkestama. Kuid erinevalt KKT-st, on teadveloleku tehnikate puhul eesmärgiks arendada oskusi, mis lubavad stressi tekitavatel mõtetel ja tunnetel tulla ja minna ilma neile reageerimata. MBCT on osutunud eriti efektiivseks nende inimeste puhul, kelle depressioon kaldub olema korduva iseloomuga.

Projekti iFightDepression edendavad: