Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Kuidas aju toimib?

Kuidas aju toimib?

Peaajul on kuus peamist valdkonda või kompleksset funktsiooni, mida saab määratleda vaimsete funktsioonidena:

  1. mõtlemine ehk kognitsioon
  2. tajumine ehk aistmine
  3. emotsioonide ehk tunnete regulatsioon
  4. keskkonnatundlikkus, sellele signaliseerimine või reageerimine
  5. füüsiline ehk kehaline regulatsioon
  6. käitumine või sotsiaalne regulatsioon

Kui peaaju töö ei ole küllaldane, kahjustab see ühte või mitut nimetatud funktsiooni, mille kahjustusele viitavad spetsiifilised märgid ja sümptomid. Kuigi depressioon mõjutab peamiselt emotsionaalset regulatsiooni, viitavad erinevad sümptomid probleemidele ka teistes funktsioonides. Kõik emotsioonid, meeleolumuutused, mõtted, taju ja käitumine on seotud meie peaaju närvirakkude aktiivsusega. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest (neuronitest), mis on korrastatud kompleksse närvivõrguna. Informatsiooni kantakse edasi justkui elektrit ühelt neuronilt teisele (sünapsid). Neuronid ei asu tihedalt teineteise kõrval - nende vahele jääb tühimik ehk sünapsipilu, kus asub ülekandeaine ehk neurotransmitterid.

Kui närvirakku saabub elektriline signaal, vabastab see sünapsipilusse neurotransmittereid. Neurotransmitterid, mis naabruses asuva neuroni poolt "üles korjatakse", põhjustavad ka järgmises neuronis informatsiooni elektrilise ülekande. Ühtlasi luuakse regulaarselt uusi ühendusi neuronite vahel ning säilitatakse olemasolevad ühendusi ühe ajus toodetava hormooni (neurotroofiline faktor - BDNF, mida toodetakse peaajus) abil. Hästi toimivas peaajus on küllaldane BDNF tase ning järjepidevalt luuakse uusi neuronite ühendusi, sünapse. See on justkui informatsiooni teekonna järjepidev ehitamine ja parandamine. Nende teekondade kaudu edasi kantud elektrilised signaalid põhjustavadki erinevaid emotsioone, mõtteid ja käitumist.

Vaimse tervise häire diagnoos on asjakohane, kui peaaju funktsioneerib alla teatud taseme. See tähendab, et erinevad märgid ja sümptomid viitavad olulisele peaaju talituslikule kahjustusele, mis ei lase inimesel tavapärasel viisil iseenda, teiste, perekonna, sõprade, koolielu või tööga toime tulla.

Vaimse tervise häireid nagu depressioon diagnoositakse rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonide (nagu Põhja-Ameerika DSM või rahvusvaheline RHK-10) abil. Nendest klassifikatsioonidest tulenevalt on arstidel ja teistel tervisespetsialistidel ühine arusaam vaimse tervise häirete ja depressiooni definitsioonist ning diagnoosimise kriteeriumitest.

Nii nagu teised vaimse tervise häired, on ka depressioon põhjustatud geneetika ja keskkonnategurite omavahelise interaktsiooni protsessist. Ei ole võimalik öelda, et vaimse tervise häired on põhjustatud vaid geenide, elusündmuste või kultuuri mõjul - tavaliselt leidub põhjus nende faktorite kombinatsioonis.

Projekti iFightDepression edendavad: