Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Depressiooni vormid

Milliseid depressiooni vorme esineb?

Kuigi depressioon on levinud haigus, esineb haigusel erinevaid alavorme ja erinevat haiguse kulgu. Depressiooni tunnused ja sümptomid varieeruvad arvu, ajalise jaotuse, raskusastme ja püsivuse osas. Et aga erinevad depressiooni vormid nõuavad erinevat lähenemist, soovib arst määratleda just sind mõjutava depressiooni vormi. Erinev on seegi, kuidas inimesed oma vanuse-, soo- ja kultuurikontekstis depressiooni kogevad ja haigusega kaasnevat väljendavad.

Depressiooni erinevate vormide kirjeldamiseks on kasutusel mitmeid erinevaid termineid. Neurootiline, reaktiivne ja kerge depressioon on levinud kliinilised terminid, mida peetakse oma loomu poolest psühholoogilisteks ning neid ravitakse peamiselt psühhoteraapiaga. Somaatiline ja psühhootiline depressioon seonduvad aga aju keemilise tasakaalutusega ning neid ravitakse medikamentoosselt. Neid termineid kasutavad peamiselt vaimse tervise spetsialistid.

Uuringud on järjekindlalt näidanud, et depressioon on meeleolu- või tundeeluhäire, mis esineb faaside kaupa. See tähendab, et normaalse meeleolu perioodid vahelduvad depressiivsete episoodidega. Mõnikord võib depressiivse faasi asemel esineda ka eufooria (kõrgendatud meeleolu), ärrituvus ja agitatsioon, mida nimetatakse maaniaks või hüpomaaniaks. Kui kliinilises pildis ei ole esinenud maanilisi või hüpomaanilisi faase, nimetatakse depressiooni unipolaarseks. Kui aga varasemalt on esinenud maanilised või hüpomaanilised faasid, nimetatakse depressiooni bipolaarseks.

1. Depressiivne episood

Depressiivne episood on kõige tavalisem ja levinuim depressiooni vorm. Üksik episood ilmneb sümptomite kombinatsioonina, kestes nädalaid või isegi aastaid, kuid alati pikemalt kui 2 nädalat. Üksikut depressiivset episoodi nimetatakse unipolaarseks. Umbes üks kolmandik depressiooni haigestunud inimestest kogeb elu jooksul vaid ühte depressiivset episoodi / faasi. Kui aga depressiooni haigestunud inimene ei saa asjakohast ravi, on risk depressiivsete episoodide kordumiseks suurem. Depressiooni episoodid on alati rohkemal või vähemal määral inimese toimetulekut pärssivad.

2. Korduv depressiivne häire

Kui depressiivsed episoodid on korduva iseloomuga, saame rääkida korduvast depressiivsest häirest või korduvast depressioonist, mis algab tavaliselt nooruki- või noore täiskasvanueas. Korduva depressiooniga inimesed kogevad depressiivseid faase, mis kestavad kuid või aastaid ning vahelduvad normaalse meeleolu perioodidega. Seda liiki depressiivne häire on loomult unipolaarne (puudub maania, hüpomaania) ning see pärsib tugevasti inimese tavapärast toimetulekut. Seda depressiooni vormi kutsutakse ka klassikaliseks või kliiniliseks depressiooniks.

3. Düstüümia

Düstüümiale on depressiivse episoodi ja korduva depressiooniga võrreldes iseloomulikud kergemad ja vähem selged sümptomid. Seevastu on häire püsiv, mille sümptomid kestavad oluliselt pikemat aega - vähemalt 2 aastat, kuid mõnikord isegi aastakümneid. Seetõttu kutsutakse düstüümiat ka krooniliseks depressiooniks. Tegemist on unipolaarse häirega, mis mõjutab inimese igapäevast toimetulekut, kuid pärsib seda vähem kui depressiivne episood või krooniline depressioon. Mõnikord jäävad ka düstüümiat põdevad inimesed akuutselt haigemaks - langevad depressiooni. Kahe erineva depressiooni vormi samaaegset esinemist nimetatakse duaalseks depressiooniks.

4. Bipolaarne I tüüpi depressioon

Seda liiki depressiooni puhul, mis on vähem levinud kui unipolaarne depressioon, on tegemist bipolaarse häirega, mida varem tunti maniakaal-depressiivse häire nime all. Seda iseloomustab depressiivsete faaside, normaalse meeleolu faaside ja nii-nimetatud maaniliste faaside vaheldumine. Maanilises faasis kogetakse ülevat meeleolu, hüperaktiivsust, rahutust ja vähenenud unevajadust. Maania mõjutab mõtlemist, otsustamisprotsesse ja sotsiaalset käitumist, mis võib kaasa tuua olulisi probleeme ja sotsiaalseid raskusi. Maanilise faasi perioodi võivad langeda juhuslikud või kaitsmata seksuaalvahekorrad ja muud ebamõistlikud tegevused või finantsotsused. Maanilisele faasile järgneb sageli depressiivne faas. Seda tunnetekeerist saab kõige paremini mõista kui liikumist üleva tunde "kõik on kõige paremas korras" ja meeleheite sügavaimate soppide vahel.

Bipolaarse häire sümptomite ja faaside ning unipolaarse depressiooni eristamisel esineb mõnikord raskusi.

5. Bipolaarne II tüüpi depressioon

Sarnasemalt korduvale depressiivsele häirele (võrreldes bipolaarse I tüüpi häirega), näib esmapilgul bipolaarse häire II tüübi all kannatajaid vaevavat vaid kurvameelsuse faasid. See on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad depressiivsed episoodid, mis vahelduvad nii-nimetatud hüpomaaniaga. Hüpomaania on mõõdukalt eufooriline seisund, mis on oluliselt leebem kui maania ning mida inimene ise ja tema pereliikmed võivad segamini ajada normaalse meeleolu või rõõmuga.

6. Depressiooni ja ärevuse segatüüp

Nii nagu ärevus ja sellega kaasnevad psühholoogilised ja kehalised sümptomid on sagedased depressiooni tunnused, on ka depressiooni sümptomid sagedased ärevushäire indikaatorid. Enamasti on kerge diagnoosida, kas depressioon on inimese peamiseks probleemiks või mitte. Depressiooni ja ärevuse segatüübi korral esineb aga kombinatsioon depressiooni ja ärevuse sümptomitest.

7. Depressiiv-psühhootiline episood

Üks depressiivse episoodi erivorme on psühhootiline või luululine depressioon. Psühhoos hõlmab ebareaalsete (tegelikkuses mitte aset leidvate) asjade nägemist või kuulmist (hallutsinatsioonid) ja/või vääraid ideid või veendumusi (luul). Need inimesed võivad veenda end väärates uskumustes, näiteks tunda end milleski süüdi (süütunde luul), uskuda enda varalist laostumist (vaesuse luul) või uskuda end põdevat rasket ravimatut haigust (hüpohondriline luul) - kusjuures ükski vastupidine tõendusmaterjal ei suuda nende meelt muuta. Luululist depressiooni põdevad inimesed vajavad peaaegu alati statsionaarset psühhiaatrilist haiglaravi. Psühhootilised episoodid võivad loomult olla nii unipolaarsed kui bipolaarsed.

8. Atüüpiline depressioon

Seda tüüpi depressiooni iseloomustab ülitundlikkus ja muutlikud meeleolud, liigne söömine ja liigne magamine. Samuti võivad esineda paanikahood. Seda tüüpi depressioon on mõõdukas ning võib loomult olla bipolaarne.

9. Sesoonne depressiivne häire

Seda tüüpi depressioon on sarnane atüüpilisele depressioonile. Sesoonse depressiivse häire puhul ollakse tundlikud aastaaegade vaheldumisest tingitud kliimamuutustele (sügisel, talvel). Peale depressiooni vallandava aastaaja lõppu inimesed tavaliselt tervenevad ning inimese normaalne funktsioneerimine taastub.

10. Korduv lühiajaline depressiivne häire

See on depressiooni kerge vorm, mis võib pärssida inimese igapäevast toimetulekut. Korduvat lühiajalist depressiooni iseloomustavad depressiivsete või eritahuliste meeleolude perioodid, mis kestavad tavaliselt vähem kui 2 nädalat. Korduvat lühiajalist depressiooni kogevad peamiselt noored inimesed.

Projekti iFightDepression edendavad: