Depressiooni diagnoosimine
Kuidas depressiooni diagnoositakse?
Diagnoos on meditsiiniline termin, mis selgitab haiguse olemust, selle kulgu ning annab soovitusi või vihjeid asjakohase ravi osas.
Üle maailma on haiguste diagnoosimiseks kasutusel erinevad haiguste klassifikatsioonide süsteemid. Euroopas on valdavalt kasutusel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO; World Health Organization) RHK-10 ehk Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioon (ICD-10; International Classification of Diseases).
Vastavalt nimetatud klassifikatsioonile diagnoositakse depressiivne häire või depressiivne episood juhul, kui teatud arv haigusele tüüpilisi sümptomeid on esinenud vähemalt kahe nädala vältel.
Järgnevalt jooniselt peab diagnoosi panemiseks esinema vähemalt kaks põhisümptomit ning vähemalt kaks lisasümptomit:
Olenevalt sümptomite arvust ja intensiivsusest eristatakse kerget, mõõdukat ja rasket depressiooni.
Juhul kui esineb enesetapumõtteid, on oluline, et patsient või patsiendi lähedased räägiksid sellest otsekohe oma perearstile või otsiksid muud professionaalset abi. On oluline teada, et enesetapumõtted on haiguse sümptom, mitte inimese vaba ja teadlik soov. Asjakohase ravi saamisel surmasoov tõenäoliselt möödub.