Kõigile

Mida peaksite teadma depressiooni kohta

Depressioon on kogu maailmas levinud haigus, mis mõjutab rohkem kui 300 miljonit inimest. Depressioon erineb tavapärastest igapäevaelu väljakutsetest tingitud meeleolukõikumistest ja lühiajalistest emotsionaalsetest reaktsioonidest. Depressioon kujuneb välja sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite keerulisest koosmõjust. (Maailma Terviseorganisatsioon, WHO, 2017).

Depressioon on haigus, mis ei hõlma mitte ainult psüühikat või aju, vaid kogu keha, mõjutades inimese söömis- ja magamisharjumusi, üldist enesetunnet ning mõtteid. Tegemist ei ole mööduva, normaalse meeleseisundiga ja ühtlasi ei ole see märk nõrkusest ega seisundist, millest saaks "välja hüpata".

Depressioon võib tabada kõiki: erineva taustaga mehi kui naisi, erinevatel ametialadel isikuid ja kõigis eluetappides. Isegi inimesed, kelle elu tundub muretu ja rahulolev, võivad kogeda depressiooni.

Depressiooni saab ravida. Kui arvate, et teil on depressioon, otsige abi.

Teave kõigile

Mis on depressioon?

Depressioon on tõsine haigus; Depressioon on terviseseisund, mida peab tõsiselt võtma; Depressioon ei ole stress või lihtsalt kehv enesetunne; Depressioon ei ole üksnes psühholoogiline häire; Depressioon hõlmab bioloogilisi protsesse; Depressioon on vaimse tervise häire; Depressioon on süsteemne haigus; Depressioon on levinud haigus; Depressiooni võib haigestuda igaüks; Depressioon võib olla korduv või krooniline häire.

Depressioonist lähemalt

Kui ütled, et tunned end depressiivsena, tähendab see paljudel juhtudel lihtsalt murest tingitud kurbuse- või jõuetusetunnet. Enamus meist tunneb end mõnikord kurvana, kuid see veel ei tähenda depressiooni.

Tunnused ja sümptomid

Depressioon on haigus, mis ei hõlma vaid psüühhikat või aju, vaid kogu keha - see mõjutab viisi, kuidas inimene sööb, magab, endasse suhtub ja asjadest mõtleb. See ei ole mööduv, normaalne meele seisund. See ei ole märk individuaalsest nõrkusest ega seisundist, millest on võimalik lihtsalt välja tulla. Depressiooni haigestunud inimesel ei ole võimalik end lihtsalt "kokku võtta" ja sellest "välja tulla".

Depressiooni diagnoosimine

Diagnoos on meditsiiniline termin, mis selgitab haiguse olemust, selle kulgu ning annab soovitusi või vihjeid asjakohase ravi osas. Üle maailma on haiguste diagnoosimiseks kasutusel erinevad haiguste klassifikatsioonide süsteemid. Euroopas on valdavalt kasutusel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO; World Health Organization) RHK-10 ehk Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioon (ICD-10; International Classification of Diseases).

Depressiooni vormid

Kuigi depressioon on levinud haigus, esineb haigusel erinevaid alavorme ja erinevat haiguse kulgu. Depressiooni tunnused ja sümptomid varieeruvad arvu, ajalise jaotuse, raskusastme ja püsivuse osas. Et aga erinevad depressiooni vormid nõuavad erinevat lähenemist, soovib arst määratleda just sind mõjutava depressiooni vormi. Erinev on seegi, kuidas inimesed oma vanuse-, soo- ja kultuurikontekstis depressiooni kogevad ja haigusega kaasnevat väljendavad.

Depressiooni erinevate vormide kirjeldamiseks on kasutusel mitmeid erinevaid termineid. Neurootiline, reaktiivne ja kerge depressioon on levinud kliinilised terminid, mida peetakse oma loomu poolest psühholoogilisteks ning neid ravitakse peamiselt psühhoteraapiaga. Somaatiline ja psühhootiline depressioon seonduvad aga aju keemilise tasakaalutusega ning neid ravitakse medikamentoosselt. Neid termineid kasutavad peamiselt vaimse tervise spetsialistid.

Põhjused

Depressiooni võib vallandada mõni negatiivne sündmus nagu armastatu kaotus, töökaotus, mõne tõsise kehalise haiguse põdemine või tõsine ja pikaleveninud stress. Kuid vahel haigestutakse depressiooni ka ilma ühegi selge põhjuseta.

Depressiooni ravi

Depressiooni saab ravida erinevatel viisidel: meditsiiniliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Depressiooniga toimetulek vajab sageli erinevate raviviiside kombinatsiooni.