Nii nagu vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut, tuleb ka meeleolu esmatasandi arstiabis regulaarselt jälgida. Meeleolu ei seondu vaid inimese personaalse heaolutundega - see võib soodustada ka mitmete teiste tervisehäirete väljakujunemist. Kui perearst soovib tagada, et võimalikult paljud depressioonis patsientidest saaks vajalikku ravi, tasub kaaluda regulaarse depressiooni skriinimise protseduuri rakendamist.

Depressiooni skriinimiseks on välja töötatud mitmeid vahendeid.

Depressiooni hindamiseks saab ühe abivahendina kasutada WHO-5 heaolu indeksit. See on hästi valideeritud inimese subjektiivse heaolu hindamise skaala. Seda on lihtne kasutada ning see sisaldab vaid viite küsimust. Skaala kõik väited on sõnastatud positiivselt ning seal ei mainita depressiooni.

Kui patsiendi WHO-5 heaolu indeksi punktisumma on väiksem või võrdne 13-ga, siis võib depressiivset häiret tõenäoliseks pidada (testi tundlikus on 80%). Küll aga on vajalik diagnoosi täpsustamine.

Esmatasandi arstiabis võib depressiooni skriinimiseks kasutada ka küsimustikku PHQ-9 (Patient Health Questionnaire), mis võimaldab hinnata ka depressiooni sümptomite tõsidust ning patsiendi funktsionaalse seisundi muutusi.

Küsimustik on valideeritud ning aitab regulaarsel täitmisel hinnata patsiendi seisundi paranemise või halvenemise määra.

Punktisumma 5-9 viitab võimalikule kergele depressioonile, punktisumma 10-14 mõõdukale depressioonile ja punktisumma 15 või rohkem raskele depressioonile. Erilist tähelepanu tuleks pöörata jaatava vastuse korral küsimusele number 9 (küsimus surmasoovi ja enesevigastamise mõtete kohta: "mõtted, et oleksid parem surnud või vigastaksid end mingil viisil")

Depressiooni diagnoosimisel on kaks kõige suuremat raskust järgmised:

• Eristada depressiooni ja tavalist stressireaktsiooni või kurbust, mis on loomult mööduv meele seisund
• Mitte alahinnata kerge depressiooni sümptomeid - ka kerget depressioont tuleb ravida

Depressiivse häire raskust või tõsidust saab hinnata mitme aspekti abil: apaatsus, emotsionaalne tuimus, süütunne, sügav lootusetus, sage tujude vaheldumine, suitsidaalsus (suitsiidimõtted, suitsidaalne käitumine), psühhootilised sümptomid ja isiksuslikud muutused.

Kas Sa soovid depressiooni paremini märkama ja diagnoosima õppida? Kui jah, anna oma soovist teada e-post aadressil suicidology@suicidology.ee).