Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Depressiooni farmakoteraapia

Depressiooni farmakoteraapia

Piisav medikamentoosne ravi

Depressiooni medikamentoosne ravi peab koosnema akuutsest ravist ehk haiguse sümptomite leevendamisest või allasurumisest (tavaliselt 6-12 nädalat) ning nii-öelda järelravist (seisundi stabiliseerumisele järgnevad 6 kuud), mille eesmärk on relapsi ärahoidmine. Korduva depressiivse häire ja ravile raskesti alluvate juhtumite puhul võib järelravi kesta isegi aastaid. Raviplaanist kinnipidamine on väga oluline - ka siis, kui seisund paraneb kiiresti. Ravi enneaegselt katkestanute hulgas (enne järelravi lõppu) esineb relapsi kaks korda sagedamini.

Kõige levinumad ravimid depressiooni ravis

Depressiooni ravimiseks kasutatakse erinevaid ravimeid. Ravimi määramisel peab arst arvesse võtma erinevaid faktoreid: domineerivad sümptomid, varasem ravi kogemus, patsiendi eelistused, kõrvaltoimed. Unipolaarse ja bipolaarse depressiooni eristamine on ravimi määramise seisukohalt ülioluline. Depressiooni ravis sagedamini kasutatavad ravimite grupid ning nende karakteristikud on:

 

Antidepressandid:

  • Patsiendile on oluline selgitada, et need ei tekita sõltuvust ega põhjusta isiksuslikke muutusi
  • Patsientidele tuleb selgitada, et tuleb olla kannatlik - antidepressandid ei mõju koheselt (esimesed paranemise märgid ilmnevad tavaliselt 2 - 4 nädala möödudes), kuid mõned kõrvalnähud (näiteks iiveldus SSRI preparaatide kasutamise puhul) võivad tekkida koheselt

 

Uinutid/Rahustid:

  • Antidepressantidel põhinevale ravile lisaks võib neid kasutada lühikese perioodi jooksul - näiteks esimese kahe nädala jooksul, mil antidepressandid mõjuma hakkavad
  • Sõltuvus tekib kergesti
  • Jätkuval kasutamisel on vaja sama efekti saavutamiseks doosi suurendada, võõrutusnähud
  • Neid tuleks kasutada ajutiselt ja akuutsete kriiside puhul - leevendamaks inimese kannatusi, ärevust, unetust ning vähendamaks suitsiidiriski

 

Neuroleptikumid:

  • Kasutusel peamiselt skisofreenia ravis
  • Kasutatakse ka psühhootilise depressiooni puhul - enamasti antidepressantidega kombineeritult
  • Mõningaid kasutatakse väikestes annustes ka rahustitena (näiteks Kuetiapiin) depressiooni või ärevushäire ravis
  • Sõltuvuse tekkimise risk puudub

 

Epilepsiaravimid:

  • Klassikaliselt kasutatakse epilepsia ravis, neil on tuju stabiliseeriv mõju
  • Soovitatakse bipolaarse depressiooni ja maania raviks ning ennetamiseks

 

Naturaalsed antidepressandid:

  • Naistepuna (näiteks St. John's Wort), mille puhul soovituslik doos on umbes 500-800 mg. Sarnaselt sünteetilistele antidepressantidele, on mõju peiteaeg umbes kolm nädalat. Raviarstiga tuleks konsulteerida ravi pikkuse ja paralleelselt võetavate ravimite osas
  • Teiste võimalike looduslike antidepressantide (nagu omega-3 rasvhape)  efektiivsuse osas puuduvad tõendid

Antidepressantide toimimise mehhanismid

Täpne neurokeemiline väärtalitlus, mis depressiooni puhul tekib, ei ole teada. Antidepressandid tunduvad suurendavat neuronite vahelistes sünapsides neurotransmitterite serotoniin ja noradrenaliin taset. Samal ajal on hiljutised uurimused näidanud, et antidepressandid vähendavad neuronite aktiivsust ajutüve locus coeruleuses piirkonnas, kus noradrenaliini neuronid asuvad. Samuti suurendavad antidepressandid neurotrofiili BDNF taset, mis osaleb neurogeneesis ja parandab aju plastilisust.

Antidepressantide sagedased kõrvalnähud

Nagu kõikidel ravimitel, on ka antidepressantidel kõrvalmõjusid. Iga inimene reageerib ravimitele erinevalt ning erinevatel ravimitel võib olla erineval määral kõrvaltoimeid. Sageli kogevad patsiendid kõrvalnähtusid esimesel nädalal peale antidepressantravi alustamist: rahutus või unisus, suukuivus, iiveldus või „imelik enesetunne“. Paljusid kõrvalnähtusid saab leevendada lihtsa dieedi või füüsilise aktiivsuse abil.

Reeglina hakkavad antidepressandid enesetundele positiivset mõju avaldama 2-6 nädalat peale ravi alustamist, kuid kõrvalmõjud kipuvad tekkima kohe ravi alguses. See võib olla väga frustreeriv ning põhjustada ravi katkestamise. Farmatseudina saad Sa patsienti hoiatada, et kõrvalmõjud võivad tekkida kiiresti, kuid kinnitada, et need vaibuvad. On oluline rõhutada, et nad ei jätaks ravi pooleli ning pöörduksid oma murede ja kaebustega raviarsti poole.

Projekti iFightDepression edendavad: